Kooliharidus Sahal ja Lool
Saha küla
Saha küla on esimest korda mainitud “Taani hindamisraamatus” 1241.a. Saha küla asub Loo alevikust kagus. 16. saj. lõpuni kuulus Saha küla Jüri kihelkonda, seejärel Jõelähtme kihelkonda.
Saha kool
Kunagine Jõelähtme koguduse pastor Oskar Tomberg kirjutab kirikuraamatute alusel oma 1912. aastal Tallinnas ilmunud raamatukeses “Tagasivaade Jõelähtme koguduse möödunud aegade peale”:
lk. 16
“1737. aastal on Saha herra kapten v. Gersdorff Saha külas Jumala auks ja vaeste inimeste hinge õnnistamiseks kooli asutanud; koolmeistriks oli Onni Abraham ja temal oli 8 koolilast.”
(Loo KK. õpetaja Kersti Lepik)
Minu teada ei ole säilinud ühtegi tolleaegset dokumenti. Samas tahan Loo kooli õpilasi ja õpetajaid kutsuda üles uurima vanu kirikuraamatuid ja arhiivides muid dokumente ning ehk leiame võib-olla ka tolleaegsest kooliharidusest materjale.
Pastor Tombergi raamatu 26 lk. saame teada, et “1868.a. hakul sai uus koolimaja Saha vallas, mille tarvis mõisa herra parun v. Glodt materjali oli kinkinud, sisse õnnistatud. Ka siin andis mõis 2-päeva koha koolmeistrile pruukida”.
Sellest koolist teatakse palju rohkem. Säilinud on “Saha koli protokolli ramat”, millesse esimene sissekanne on tehtud 8. veebruaril 1875.aastal ja viimane 21. novembril 1913. aastal.
Mõned väljavõtted (kirjapilt muutmata):
1.dets. 1876 käis kiriku vöörmunder Jüri Sepp kooli vaatamas. Lapsed said wirkuse ja sõnakuulmisele noomitud. – Mis oli kooli asjadest nagu: Lamp, ja protokoli raamat puudu oli, saavad wiibimata kätte muretsetud. – Need asjad olla kooli vöörmundri toimetus.
5.dets. 1878 käis kirikuõpetaja P. Loppenowe kooli vaatamas. Vene keele tund sai peetud. Kõik sai korda.
Kolm last: Maria Wäljak, Maanus Mit ja Ja Jüri Mit, kelle isad Saha mõisas on teenimas, pole siitmaalt nädalka koolis olnud. Mikspärast nad polesunnitud saanud, kooli tulla? Kooli kohus toimetagu neid kooli, ja korjagu nende vanemate käest seätud trahviraha sisse.
22.veebr. 1881. Saha kooli voormunder Jaak Sepp saab kasku, Saha kooli lastele kohe teada anda, et kool jääb Esmasp. Teisip. Ja Kessknadal kinni, ja kooli öpetus hakkab jälle Neljapääev. Seeparast koolmeister kolmeks päävaks lähab Tartu linna.
P. Loppenowe koolikohtu nimel
11.aprill 1896. Kooli voormunder käis kooli vaatamas, koolmeistreil kaebamist ei olnud, pahandust pole olnud. Kool saab 12mal konni pandud ja lapsed saavad sell pääeval kooli tunnistused kätte.
Viimane sissekanne 21. nov. 1913 koolivanem M. Siipa poolt:
Käisin kooli vaatamas. Muidu oli kõik korras, kuid ahjukuttus oli kooli juures otsas, mida lähemal ajal muretseda tuleb.
Säilinud on ka “Pääva-raamat” Saha koolist talved 1879-1880 kuni 1883-1884 aastani. Seda uurides võib teha järelduse, et nooremad lapsed (11-13 aastased) käisid koolis iga päev kolm talve. Vanemad (14-17 aastased) käisid koolis vaid esmaspäeviti. Kool kestis 10 nädalat enne Jõule ja 13 nädalat pärast Jõule, aastas 117 päeva.
1879-1880 kevadel katsuti lapsi järgmistes teadmistes: raamatu lugemine, peatükid, laulmine, kirjutamine, rehkendamine, piibli lugemine, geograafia, vene keel.
1910/11 aastal said I kooli talve kohta lapsed tunnistuse, kus hinnati üldiseid tähendusi: elukombed, tähelepanemine, usinus, edasiminek ning õppeasju:
katekismus, piibli lugu, vene keel, eesti keel, rehkendamine, ilukirjutamine, õigestkirjutamine, laulmine.
Loo kool
1. septembril 1982. a. avati Loo Lasteaed-Algkool, mis oli esimene omataoline Nõukogude Liidus. Kooli tegemise mõtte kandjaks ja elluviijaks oli julgete ja progressiivsete ideede poolest tuntud majandusmees, Tallinna Näidislinnuvabriku direktor Aleksander Lind. Aastatel 1982 – 1987 olid kooli juhatajateks Lagedi 8-kl. kooli direktor Sven-Allan Sagris ja lasteaia juhataja Aime Kaare, metoodikuks Loore Tiitus, õpetajatena töötasid Sirje Aava, Tiiu Kivirähk, Maie Lepik, Maire Ruus, Milvi Valvik ja Leili Värte.
1982. a. septembri „Nõukogude Naine“ kirjutab uuest koolist nii:
„Sille kodu on Harju rajoonis Loo asulas. Hommikuti võtab ta väikese õe käekõrvale ja nii nad kahekesi lähevad. Mööda tuttavat lasteaiateed kõnnib tänavu palju koolimütsidega lapsi. Miks see nii on? Ikka sellepärast, et lasteaia kõrvale ehitati väike maja. Sellest sai Loo Algkool. Majja mahub kolm klassitäit lapsi. Ruumi on veel õpetajate toa, saali, jalutusruumi ja riidehoiu jaoks.
Loo asula laste kooli- ja kodutee jäi nelja kilomeetri võrra lühemaks. Ailile ja Meelisele kolmandast klassist meeldib kõige rohkem see, et enam ei pea bussi ootama. Muudkui võta kott ja lippa. Tund aega kauem saab hommikul magada ka. Emadelgi pole muret, et külm bussiootajaid näpistama kipuks. Ning õpetajal pole vaja puudumise põhjuseks kirjutada: buss ei tulnud. Taimi, Angelika ja Veiko arvasid, et avarad klassiruumid ja uued pingid teevad meele rõõmsaks nii õpetajatel kui õpilastel. Ja hea tujuga läheb koolitöögi paremini.
Tänavu on Loo Algkooli lapsed õige uhked. 1. septembri õhtul näidati neid ja uut kooli televiisoris. Esimese klassi lapsed said oma esimese kooliraamatu – aabitsa – kätte haridusminister Elsa Gretđkinalt. Algul arvas nii mõnigi , et tema tuleb neile õpetajaks. Ei tulnud. Minister vaatab hoopis, et Eestimaa kõigis koolides õpilased hästi õpiksid ja õpetajad hästi õpetaksid. Loo kooli lapsed libasid uusi pinke ja klassiruume hästi hoida. Ja õppetöös hoolsad olla, sest õppimiseks jääb nüüd rohkem aega ka.
1987 a. Loo 8-klassiline kool – valmis uus koolihoone
1. septembril 1987.a. kell 14.00 toimus Loo Kooli pidulik avamine.
Sõna võisid: Loo Kooli direktor Aivar Jõgi, ENSV haridusminister Elsa Gretškina, Harju rajooni RSNTK esimees E. Luik, Harju rajooni RSNTK haridusosakonna juhataja Enn Kasemaa. Tallinna Näidislinnuvabrik-sovhoosi direktor Herbert Lass ning teiste ettevõtete juhid ja naaberkoolide direktorid.
Faktid:
1.setpembri 1987.a. seisuga oli koolis 287 õpilast ja 25 õpetajat.
Direktor Aivar Jõgi, õppealajuhataja Helgi Org. Õpetajad: M. Reinok, S. Aava, E. Grossmann, H. Hennoste, A. Jäger, M. Kalamees, U. Karner, T. Kivirähk, L. Kuru, V. Lige, E. Mägi, M. Männik, M. Rasva, M. Reap, R. Rudanen, A. Suuder, A. Tammo, P. Toome, R. Tooming, H. Tõnisson, M. Valvik, A. Virkus, A. Värte.